- +37256855313
- Sõpruse pst. 257, Tallinn
- info@sonara.ee
- Oleme avatud E-R 10.00-20.00 L-P 11.00-18.00
SoNara Rullmassaaž Solaariumi- ja Ilukeskus
Kuidas tekib päevitus?
Meie nahk on keha kõige suurem organ. Selle pindala võib olla üle 2m² ja paksus 0,5-2mm. Nahal on äärmiselt oluline roll meie organismi normaalsel toimimisel – see kaitseb meie keha väljast, aitab hoida meie keha temperatuuri ja reguleerib vedelikuvahetust kehas. Kahe inimese nahatoon võib aga olla täiesti erinev värvuse poolest. Millest siis on tingitud erinev nahatoon ja kuidas saame päevitades omale kaunilt tumeda jume?
Jume tekkimine ei ole midagi muud kui naha kaitsefunktsioon mis aitab ära hoida liigsest UV kiirgusest tingitud naha kahjustust. Päevitunud naha kaitsevõimet võib võrrelda SPF kaitsekreemi faktor 6-ga. Reeglina, mida tumedam on nahk seda paremini suudab see ennast kaitsta ja vastupidi – heledama nahaga inimestel on suurem risk saada põletus.
Naha pindmises kihis, epidermises, asuvad spetsiaalsed, pigmenti tekitavad rakud – melanotsüüdid. Kui nahale langeb UV valgus algab nii uue pigmendi moodustamine aga ka olemasoleva pigmendi pruunistumine. UV kiirgus sisaldab erinevaid spektreid mis mõjutavad meie päevitusprotsessi.
UVC kiired
Kõige lühemal lainepikkusel 100-280nm on nahale kõige ohtlikumad. Juba väike UVC kiirte doos põhjustab kiiret nahal kiiret põletust ja pikaajalise toimena rakkude DNA muutust. UVC kiired on üks osa päikesekiirte spektris kuid maa pinnani need ei jõua tänu osoonkihile. Samuti nagu looduses, on ka solaariumilampides UVC kiirte spekter täielikult blokeeritud.
UVB kiired
Lainepikkusel 280-315nm on UVB kiired samuti osa loodusliku päikese spektrist. Toime nahale väljendub eelkõige naha pigmendi, melaniini, moodustumisel. Pigment on alguses värvitu kuid teatud aja möödudes saavutab see pruunika värvuse ja kui pigmendi graanulid liiguvad naha pindmisesse kihti, muutub see ka silmale nähtavaks. Suhteliselt lühikese lainepikkusega UVB kiired võivad liigses koguses põhjustada ka päikesepõletust. Kuid ilma UVB spektrita ei saa me saavutada päevitanud jumet sel lihtsal põhjusel, et siis lihtsalt ei toimuks uue pigmendi moodustamist ja nahk jääks kahvatuks. Tähtsaimaks UVB kiirte kasuteguriks on see, et tänu sellele kiirgusspektrile hakkab meie keha moodustama D vitamiini. UVB kiired sisalduvad nii loodusliku päikese kui solaariumilampide valguses.
UVA kiired
UV kiirtest kõige pikemal lainepikkusel, 315-400nm on UVA kiired samuti väga olulised päevituse tekkimisel. Nimelt, UVA ja hapniku toimel toimub olemasoleva naha pigmendi oksüdeerumine mis annabki meile pruuni jume. UVA kiired tungivad teistest sügavamale nahakihti kuid ei põhjusta päikesepõletust. Sisalduvad nii loodusliku päikese kui solaariumilampide valguses.
See, milliseks saab meie naha jume sõltub mitmest tegurist:
1) Nahatüüp.
Üldiselt eristatakse 6 nahatüüpi millest 1 on kõige heledam ja 6 kõige tumedama tooniga. Mida heledam nahk, seda vähem suudab see toota pigmenti ja seda raskem on saavutada päevitustulemus. Isegi korduva seansi järel ei muutu väga heleda nahaga inimeste jume tumedamaks vaid nahk jääb pigem punaka tooniga. Samuti on heleda nahaga inimestel kerge tekkima päikesepõletus.
NB! 1 nahatüübiga inimestel on päevitamine solaariumis või loodusliku päikese käes vastunäidustatud!
Alates 4 nahatüübist on oht saada päikesepõletus oluliselt väiksem kuna nahk toodab piisavalt pigmenti, et ennast kaitsta. 5 ja 6 nahatüübiga sisuliselt puudub risk saada päikesepõletus ka väga intensiivse päikese käes.
Nahatüüp on reeglina pärilik ja see on peamiseks faktoriks mis määrab inimese naha loodusliku kaitsevõime liigse UV kiirguse vastu
2) Aastaaeg ja laiuskraad
Mida rohkem lõunapoole liigume seda intensiivsem on päike. Ekvaatori laiuskraadil on päikese kiirgus maksimaalne kogu aasta jooksul. Mida kaugemale aga liigume ekvaatorist seda suurema nurga all langeb maale päikesekiirgus ja seda rohkem UV kiirgust neeldub atmosfääris. Nagu varem mainitud, on päevituse tekkimiseks vaja nii UVB kui UVA kiiri. Eestis, 59 laiuskraadil ei sisalda looduslik päikesevalgus UV kiirgust septembrist aprillini mis tähendab, et sellel ajavahemikul meil lihtsalt ei ole võimalik päevitada, sõltumata sellest kui palju me väljas viibime. Kahjuks ei saa me UV kiirte puuduse tõttu päikesest ka meie kehale nii vajalikku D vitamiini. Suvel on seis siiski parem, päike annab piisavalt UV valgust, et saaksime pruuni jume ja ka vajaliku koguse D vitamiini. Seda muidugi juhul, kui saame keskpäeva päikest kogu kehale iga päev vähemalt 15-25 minuti jooksul. Arvestades tänapäeva inimeste eluviisidega, kus tööpäevad mööduvad kontoriseinte vahel ja ka suvel ei viibi inimesed piisavalt väljas, pole mingi ime, et D vitamiini puudus on muutumas aina tõsisemaks probleemiks.
NB! Solaarium kui teenus on taskukohane ja kättesaadav aastaringselt. Solaariumilambid on kontrollitud kiirgusspektriga ja nagu ka looduslik päike, annavad meie kehale tervislikuks eluks vajalikku D vitamiini
3) VanusVananedes aeglustub keha ainevahetus ja sellega kaasnevalt ei ole ka päevituse tekkimine enam nii kiire ja jume nii intensiivne kui nooremas eas. Seega võib ühe päevitusseansi mõju 20 aastaselt olla erinev kui 60 aastaselt. Mida noorem on nahk, seda kiirem on rakkude ainevahetus ja suurem risk saada UV kiirte üledoos.
NB! Vastavalt Euroopa normile EN16227 on päevitamine solaariumis alla 18 aastastele vastunäidustatud. Kuigi norm ei reguleeri viibimist loodusliku päikese käes soovitame siiski piirata väljas päevitamise aega. Nii nagu solaariumis, ei tohiks ka rannas unustada ennast päikese kätte ja esimene seanss võiks olla mitte rohkem kui pool maksimaalselt lubatud ajast.
4) Ravimid ja muud naha fototundlikkust mõjutavad vahendidMitmed ravimid võivad põhjustada päikeseallergiat mis võib sarnaselt põletusega tekitada valu ja punetust. Iga ravimi toime, nii nagu UV kiirte toime on individuaalne. Sellegi poolest soovitame hoiduda päevitamisest või alustada poole lühemast seansist kui olete pikema aja jooksul tarvitanud mõnda ravimit. Pakendil on tavaliselt kirjas kui antud ravim võib põhjustada päikeseallergiat.
Lisaks ravimitele võivad naha fototundlikust mõjutada hormoonide taseme muutus, aga ka näiteks alkohol.
5) Põletus e. erüteemPäikesepõletusel ja päevitusel ei ole muud ühist kui see, et mõlemad tekivad UV kiirte toimel. Aga kui päevitamine on normaalne protsess, mille eesmärgiks on kaitsta nahka liigse UV kiirguse eest läbi pigmendi moodustamise ja naha tiheduse muutumise siis põletus on märk sellest, et nahk on juba saanud liiga palju UV kiiri ja edaspidine päevitamine tekitab nahale suuremaid kahjustusi. Kui UV kiired on liiga intensiivsed või päevitusseanss on liiga pikk või mõlemat korraga, tekivad naha pindmises kihis jääkained mis imendudes pärisnahka põhjustavad valu ja punetuse. Põletuse tekkimise teeb eriti ohtlikuks see, et nahk suudab reageerida sellele mitte kohe vaid mõne tunnise viivitusega. Kui nahk on saanud põletuse saavutab see maksimaalse taseme 12 tunni möödudes ja sõltuvalt intensiivsusest võib näidata sümptomeid isegi kuni 36 tunni pärast peale päikese üledoosi. Esimene ja kõige olulisem samm põletuse ilmnemisel on katkestada päevitamine. Kuni 48 tunni jooksul viimaste sümptomite kadumisest ei ole soovitatav viibida päikese käes. Põletust aitavad leevendada nahka niisutavad spetsiaalselt selleks ettenähtud kreemid, looduslikest ainetest on parima mõjuga aloe baasil tehtud geelid. Põletuse ärahoidmiseks peaks eelkõige tundma oma naha UV taluvust ja mitte ületama seda.
Infoallikas: solaariumikoda.ee