Kuidas tunda ära D-vitamiini puudust?

Kuidas tunda ära D-vitamiini puudust?
D-vitamiinist annavad märku väsimuse tunnused: jõuetus, lihaste nõrkus ja kurnatus. Lisaks võib esineda raskustunne jalgades, valu luudes, sagedased infektsioonhaigused ja depressioon.
Reeglina tähendab see, et D-vitamiini on organismis tunduvalt vähem kui normaalseks peetakse, rääkis Ida-Tallinna keskhaigla kesklabori bioanalüütilise töö koordineerija Kaja Osi.
D-vitamiini puuduse saab selgeks teha vereanalüüsiga ning kui tulemus on suurem kui 75 nmol/L, ei ole muretsemiseks erilist põhjust. Muret peaks tundma siis, kui tulemus on väiksem kui 50 nmol/L. Sel juhul saab abi tablettidest, tilkadest või õlikapslitest – parima lahenduse oskab soovitada arst.
Mida teha aga, kui D-vitamiini on organismis oluliselt üle normi ehk vereanalüüsi tulemus on suurem kui 370 nmol/L? Osi kinnitas, et seda probleemi esineb väga harva. Võib-olla siis, kui inimene tarvitab pikema aja jooksul järjepidevalt D-vitamiini ülisuurt kogust toidulisandina, kuid ka sel juhul läheb kõrvalnähtude, nt iiveldus, sügelus, kõrge vererõhk, kõhuvalu, janu jne, tekkimiseks palju aega. Arstide järelevalve all on inimesel võimalik normaalne D-vitamiinitase saavutada juba mõne päevaga.
Millistest allikatest saab inimene D-vitamiini?
Kindlasti on üks tähtis allikas päike, värskes õhus päikese käes viibides saab inimene neljal suvekuul kätte vajaliku koguse D-vitamiini, kuid ülejäänud ajal aastast on päikest Eestis nii vähe, et D-vitamiini sünteesi nahas ei toimu.
Vähesel määral ja mõistlikkuse piires aitab solaarium. Hea ei ole ka liiga intensiivne lõunamaareis, sest kui nahk on kuumast päikesest põlenud, siis D-vitamiini sünteesi nahas enam ei toimu. Tulemuseks on vaid tugev nahapõletus, naha kiirenenud vananemine ja kortsud tulevikuks. Liigse nahapõletuse korral ei saa jätta märkimata ka nahavähi tekkimise ohtu. Selleks peaks heleda nahaga inimesed lõunamaareisil kindlasti kasutama päikesekaitsekreemi, mille kaitsefaktor on suurem kui 15. Samas soovitatakse vajaliku UV-kiirguse koguse saamiseks olla mõni minut ilma päikesekaitsekreemita, et organism saaks toota vajaliku koguse D-vitamiini.
Seepärast tasub võtta asja mõistusega: viibida võimalikult palju päikese käes – abiks on ka käte ja näo päikesele näitamine –, kuid võimalusel eelistada mõõdukat ülekehapäevitust, süüa võimalikult mitmekesiselt. Eriti külluslikult sisaldavad D-vitamiini rasvane kala, munad, piim, või, maks, juust, seemned, teravili. Pimedal ajal tasub teha profülaktika mõttes üks D-vitamiini kuur.
Miks organismile D-vitamiini vaja on?
Kaja Osi sõnul reguleerib D-vitamiin kaltsiumi ja fosfori imendumist peensoolest ning nende ainete talletumist luudes ja hammastes. D-vitamiin hoiab korras närvid, naha, südame ja lihased, toetab organismi immuunsüsteemi, aitab veresuhkrul püsida õigel tasemel, reguleerib vähirakkude tekkimist, mõjutab raskete haiguste nagu polüskleroos, autoimmuunhaigused jt teket ja kulgu ning võimaldab verel hüübida. Seega võib öelda, et D-vitamiin on äärmiselt vajalik vitamiin, mis mõjutab organismi nohust kuni vähkkasvajateni.
D-vitamiini omandamist võivad häirida meditsiinilised põhjused: imendumishäired peensooles, ülekaalulisus, vanus, liigne alkoholi tarvitamine ja suitsetamine, ravimite pikaajaline tarvitamine, maovähendusoperatsioon.
Kindlasti on parim ennetus D-vitamiini taseme säilitamiseks organismis mitmekülgne tasakaalustatud toit, päikesevalgus ja tervislik eluviis.
Infoallikas: postimees.ee
­­

­

­

Kuidas tunda ära D-vitamiini puudust?
